Meedla rüütlimõis
Keskajal asus Meedlas piiskopimõis- üks seitsmest Saaremaal asunud Saare-Lääne piiskopkonna haldus keskusest. Esmateated Meedla mõisast on aastast 1553.
1560. aastal läänistas hertsog Magnus mõisa Lukas Tollile, kelle perekonna kätte see jäi kuni 18.sajandi alguseni. 1735. aastal ostis mõisa Christian Frierirh von Poll, kelle aadlisuguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni. Mõisa peahoone oli ühekorruseline kiviehitis, mille kahekorruselist keskosa kaunistas dolomiitfrontoon. Sissekäigu ees oli neljale saledale dolomiitsambale toetunud rõdu. Kaunid olid ka mõisa sissesõiduteed ääristavad dolomiidist väravapostid koos ehisvaasidega.
Pärast riigistamist kinkis EV valitsus mõisa südame koos hoonetega ja 32 hektarit maad mereväe leitnandile Jaan Leppikule, kes oli pärit Mustjalast. Kuigi mõisas elas Leppikute pere, oli mõis ka ümberkaudsete külade inimestele kooskäimiskohaks. Mõisas korraldati erinevaid üritusi ja kursusi.
Mõisa peahoone hakkas lagunema juba 1920ndate aastate lõpul. Mõisa härrastemaja läks 1956.aastal põlema, misjärel varises ja lammutati. Nüüdseks on härrastemaja vundament välja kaevatud ja ootab renoveerimist.
Teksiti koostamisel on kasutatud raamatuid “Külaelust Meedla maadel läbi aja”, “Saaremaa mõisad”